Bugenvillea

Bugenvillea
(Bougainvillea)

TUTVUSTUS

Bugenvillea on pärit Kesk- ja Lõuna-Ameerikast, kus taim kasvab subtroopilistel ja troopilistel aladel. Taim kuulub imelilleliste sugukonda.

Bugenvillea perekonnas on kokku 18 liiki. Toataimena kasvatatakse peamiselt taime hübriide. Taim on oma nime saanud prantsuse meresõitja L.A. de Bougainville järgi.

Lõuna-Euroopas on bugenvillea levinud ka kui aiataim.

Bugenvillead on väikesed puud või põõsad. Tolmeldavad taime koolibrid.

Taime lehed on helerohelised, varred on okkalised. Osadel hübriidsetel sortidel aga okkad puuduvad. Taime kreemikasvalged vähemärgatavad õied on väikesed, 2-4 cm pikkused, mis asuvad kõrglehe keskel. Kõrglehtede värviskaala on lai: punased, kollased, lillad, oranþid, valged. Just eredavärvilised kõrglehed on need, mis muudavad taime niivõrd pilkupüüdvaks.

Bugenvillea on küllaltki kapriisne toataim, vajades küllaltki suurt hoolt ja tähelepanu. Lisaks tuleb arvestada, et tegemist on kiirekasvulise taimega, mistõttu tuleb talle leida ruumiküllane kasvukoht.

HOOLDAMINE

Suvisel ajal võib taime õue viia. Õues tuleks leida taimele poolvarjuline kasvukoht. Hästi tunneb taim ennast näiteks siis, kui suvekuudel kasvuhoonesse viia. Õue viies tuleb taime alt ära võta potialus, et vihmavesi potialusele seisma ei jääks.

Talvisel puhkeperioodil võib taim lehti maha visata, kuid see on loomulik asjade käik. Kevadel kasvatab taim kiiresti uued võrsed ja lehed.

Enne kevadist ümberistutamist (veebruaris-märtsis) või sügisel pärast õitsemist, tasub taimele teha okste tagasilõikus. Okste tagasilõikamine aitab säilitada taime kuju ning annab tõuke rikkalikuks õitsemiseks. Oksi tuleks tagasilõigata umbes 1/3 ulatuses (sügisel pärast õitsemist lõigata oksi aga tagasihoidlikumalt).

Buganvillea puhul on tegemist ronitaimega, mistõttu tuleks hoolitseda selle eest, et taim oleks toestatud.

Valgus:

Bugenvillea vajab kasvamiseks väga valget kasvukohta. Soovitav on taimele leida kasvukoht, kus oleks igal aastaajal võimalikult palju päikest. Päikesepaisteline kasvukoht tagab rikkalikuma õitsemise ja kõrglehtede värviküllasema tooni. Taim talub ka hajusvalgust.

Temperatuur ja õhuniiskus:

Bugenvillea on soojalembene toataim. Soe kasvukoht tagab selle, et taim õitseb rikkalikult. Talvisel puhkeperioodil vajab taim aga jahedamat kasvukohta, siis võiks temperatuur olla orienteeruvalt 12 kraadi. Kui taim on talvisel ajal soojas (umbes 20 kraadises ruumis), siis ei saa taim puhkeperioodi läbida. See tähendab, et taim jätkab kasvamist. Kui taimele pole võimalik talvist puhkeperioodi tagada, tuleb taime lisavalgusetusega valgustada (12 tundi ööpäevas).

Lühiajaliselt talub taim kuni 5 kraadist temperatuuri.

Bugenvilleale on oluline õhurikas kasvukoht.

Taim vajab kõrget õhuniiskust. Seepärast tuleks taime sageli piserdada. Piserdamisel vältida vee sattumist kõrglehtedele ja õitele.

Kastmine:

Kastmine on bugenvillea kasvatamise juures kõige keerulisemaks osaks. Taim vajab niisket mulda, kuid muld ei tohi olla läbi vettinud ning muld ei tohi ka läbi kuivada.

Taime tuleb kasta korrapäraselt, soovitavalt toasooja ja pehme veega. Kasta tuleb nii, et kogu mullapall korralikult märjaks saaks. Üleliigne kastmisvesi tuleks kindlasti potialuselt ära kallata. Soovitav on taime kasta hommikutundidel.

Liigne kastmine võib viia taime hukkumiseni või on pärsitud õitsemine.

Talvisel puhkeperioodil kasta vähe, samas ei tohi mullapall läbi kuivada.

Väetamine:

Kasvuperioodil tuleks bugenvilleat väetada 2-3 korda kuus, õitsemise ajal aga kord nädalas. Väetamiseks kasutada õitsvatele taimedele mõeldud väetist.

Talvisel puhkeperioodil mitte väetada.

Väetis peab olema vähese lämmastikusisaldusega.

Paljundamine

Buganvilleat saab paljundada ladvapistikutega. Selleks võtta taimelt 3-4 pungaga poolpuitunud varrega pistikud. Pistikud panna vette ning hoida temperatuuri 25-35 kraadi juures (põhjasoojendus).

Peab arvestama sellega, et kodustes tingimustes ei pruugi bugenvillea pistikutest paljundamine alati õnnestuda.

Ümberistutamine

Nooremad taimed istutatakse ümber igal aastal, vanemad taimed 2 aasta järel. Ümberistutamise käigus tuleks vältida mullapalli vigastamist. Pott valida eelmisest ainult veidike suurem.

Muld peab olema taimel viljakas. Sobib tavaline toataimedele mõeldud muld, millele võib lisada natuke liiva või savi. Taimele sobib hästi ka asaleadele või kanarbikulistele mõeldud muld.